Soojemad ilmad on viimaks Eestis pannud õitsema nurmenukud, mis lisaks silmailule pakuvad suurt huvi teadlasteles. 2019. aastal alanud harrastusteadusekampaania „Eesti otsib nurmenukke“ algatus on sel kevadel levinud üle terve Euroopa. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel on partnereid nurmenuku meeskonnas juba 30 riigist. Eestist oodatakse kõiki kaasa lööma ja näitama, kui kõrgel tasemel tunneb eestimaalane enda kodumaa loodust.
„Oskame vaid rõõmustada, et algatus on nii sooja vastuvõtu saanud. Õitsemine algas mujal Euroopas juba mõne nädala eest ja seni on eriti usinasti vaatlusi tehtud näiteks Tšehhis, Suurbritannias ja viimastel päevadel ka Lätis,“ ütles kampaania eestvedaja maastikuökoloog Tsipe Aavik. Kokku on tehtud juba üle 2000 vaatluse, 1420 otse cowslip.science lehe kaudu ja 650 vaatluse Ühendkuningriigis kasutatava loodusvaatluste rakenduse kaudu. „Läänemereäärsetes riikides õitsemine alles algas, mistõttu järgnevate nädalavahetuste jooksul tehakse kindlasti veel palju vaatlusi. Loodan, et ka eestimaalased siin näitavad klassi ja teevad sama hoolikalt vaatlusi kui kahel eelmisel aastal,” lisas Aavik väikese võistlusmomendi.
Harilik nurmenukk on hea uurimisliik, mille järgi saab anda kaudseid hinnanguid ka maastike ja elurikkuse seisundi kohta. Seda saavad teha kõik soovijad, vaadates ühes kohas kuni 100 nurmenuku õie sisse, lugeda kokku eri tüüpi õied ja kodulehe nurmenukk.ee kaudu info teadlastele saata. „Eelteadmisi pole vaja. Nurmenukke on kaht tüüpi ja kumba tüüpi õiega tegemist, saab kodulehe abiga väga hästi aru,“ lisas Aavik. Nurmenukk on levinud üle Eesti, teda leiab niitudel, metsa servast, rohkem rannikualadelt ja teeservadest. Kõige mugavam on vaatlust teha koos nutiseadmega, kuid selle puudumisel piisab ka paberist ja kirjutusvahendist. Nurmenukkude vaatlusi saab teha kuni nende õitsemise lõpuni. Vaatluse tegemisel ei pea nurmenukku vigastama ega murdma, piisab vaid ühe õie enda poole pööramisest.
Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel ja eestimaalastest nurmenukuvaatlejate kaasabil valmis 2019. aastal kogutud andmete põhjal teadusartikkel, kus esitleti uuringu esimesi üllatavaid tulemusi. Elujõulistes nurmenukupopulatsioonides on õietüüpe enamasti pooleks, kuid ulatuslik harrastusteaduseuuring näitas, et ühte tüüpi nurmenukud on veidi sagedasemad. Samuti leiti, et just väiksemates nurmenukupopulatsioonides on see tasakaal paigast, mis muudab taolised asurkonnad haavatavamaks. „Need tulemused on väga põnevad loodusteaduslike alusuuringute kontekstis ja vajavad edasist uurimist ka oluliste looduskaitseliste väljundite tõttu. Mida suuremal territooriumil seda teha suudame, seda parema pildi me saame,“ ütles Tsipe Aavik.
Täna toimub Tallinna Botaanikaaias Eesti vaatluste avalöök. Koos teadlastega vaadeldakse nurmenukke botaanikaaias.